Elanikule
Üürilepingu sõlmimine
Üürilepingu sõlmimiseks täida kohataotlus Bidrento lehel.
Üürilepingu saab sõlmida minimaalselt 3 kuuks. Valida on kahte tüüpi üürilepingu vahel (tähtajatu või tähtajaline leping).
3 kuust lühema majutusperioodi puhul üürilepingut ei sõlmita ja tuba on võimalik üürida Rohe Hosteli kaudu, vastavalt hosteli hinnakirjale.
Iga taotleja tohib esitada ühe kohataotluse korraga. Täidetud kohataotlus jääb ootejärjekorda ja saadame esimesel võimalusel meilile sobiva kohapakkumise. Pakkumises on kirjas toa tüüp ja ühe kuu üürihind. Kui sul tekib saadud kohapakkumise kohta küsimusi või see ei sobi, siis võta enne selle tagasi lükkamist meiega ühendust, kuna teist pakkumist ei pruugi olla võimalik saada. Saadud kohapakkumine aegub 14 päeva pärast.
Peale pakkumise aktsepteerimist vormistame üürilepingu ja saadame meilile deposiidi ja/või esimese üüri ettemaksuarve, mis on vaja tasuda arvel märgitud kuupäevaks. Enne ettemaksuarve(te) tasumist ei ole võimalik sisse kolida.
Enne lepingu allkirjastamist veendu, et lugesid läbi üürilepingu üldtingimused, sisekorraeeskirjad ning ruumide ja inventari kasutusjuhendi. Lepingule alla kirjutades nõustud üürilepingu tingimusi täitma. Lepingu tingimuste mitte läbi lugemine ei vabasta sind lepingu tingimuste täitmise kohustusest.
Kontrolli kindlasti enne lepingu allkirjastamist üle seal kirjas olevad isiklikud andmed ja anna meile teada, kui soovid midagi muuta. Peale lepingu allkirjastamist tasuta muudatusi ei tehta.
Üürilepingu sõlmimiseks pead olema vähemalt 18-aastane. Lapsevanem/eestkostja ei saa sõlmida lepingut alaealise eest. Kohapakkumisi teeme eelisjärjekorras tudengitele ja teistele ülikooliga seotud isikutele.
Kui soovid sõlmida üürilepingu organisatsiooni või firma nimele (nt MTÜ), on vaja täita juriidilise isiku kohataotlus. Kui leping on sõlmitud juriidilise isikuga, väljastatakse arved organisatsiooni nimele ja elanik lisatakse lepingule kaasüürnikuna.
Lepingutega seotud toiminguid teeme tööpäeviti E-R 08.00-16.30.
Üürilepingu lõpetamine
Tähtajaline üürileping sõlmitakse kindlaks perioodiks ja seda lepingut ei ole võimalik ennetähtaegselt lõpetada (v.a. lepingu tingimustes eraldi ära märgitud erandjuhtumitel). Lepingu perioodi valib üürnik ise, märkides sisse- ja väljakolimise kuupäevad esitatud kohataotlusesse. Kehtivusperiood kinnitatakse lepingu allkirjastamisel.
Tähtajatu üürilepingu lõpetamiseks on vaja vähemalt 3-kuulise etteteatamisega (vähemalt 90 päeva enne välja kolimist) täita lepingu lõpetamise avaldus Bidrento kontol või saata lepingu lõpetamise soov elu@rohemucampus.ee
Üüriarvestus toimub lepingu ametliku lõppkuupäevani, isegi kui kolid varem välja.
Tähtajatu lepingu lõpetamise avalduse leiad oma Bidrento kontolt Lepingud alammenüüst. Seal tuleb kalendris valida soovitud lepingu lõpetamise kuupäev, võttes arvesse vähemalt 90-päevast etteteatamise perioodi.
Kui tähtajatu leping on kestnud vähemalt 6 kuud, lüheneb lepingu lõpetamisest etteteatamise periood 30 päevale.
Peale avalduse kättesaamist saadame meilile kinnituse.
Enne välja kolimist on kohustuslik koristada oma tuba ja korteri ühiskasutatavad ruumid (köök, WC, duširuum, esik) vastavalt juhistele. Koristatud ruumid tuleb enne välja kolimist ette näidata majutusjuhile või administraatorile.
Koristamine ja toa üleandmine peab toimuma lepingu viimasel päeval (üürniku välja kolimise päeval) või kokkuleppel kuni paar päeva varem.
Korteri koristuse kontrolle teeme tööpäeviti E-R 9.00-15.00.
Võta lahkudes kaasa kõik isiklikud asjad magamistoast ja korteri ühiskasutatavatest ruumidest. Korralikud ja pestud asjad (köögitarvikud, riided, puhastusvahendid jms) saad annetada Torni taaskasutustuppa campuse teistele elanikele.
Isiklike asjade korterisse jätmise ja/või korteri koristamata jätmise eest lisatakse lõpparvele 125€ trahv.
Peale koristuse kontrolli läbimist saad võtme ja uksekiibi tagastada majutusjuhi või administraatori kätte.
Ära unusta välja kolides kontrollida ka postkasti ja võtta kaasa endale saabunud post.
Kui hoiad oma jalgratast rattamajas, ära ka seda maha unusta.
Selleks, et leping õigel ajal lõpeks, tasu välja kolimise päevaks kõik võlgnevused.
Tähtajalise lepinguga elanikel on võimalik viimane arve osaliselt või täielikult tasuda deposiidiga. Kui kõik arved on eelnevalt tasutud, tagastatakse deposiit üürniku pangakontole lepingu lõppemisele järgneva kuu 23. kuupäeval.
Tähtajalise üürilepingu tingimused
I POOLED
1.1. Käesoleva üürilepingu on alljärgnevatel tingimustel sõlminud (koos nimetatud kui pooled:
| Üürileandja | Üürnik | |
|---|---|---|
| Nimi | OÜ Torni Hostel | |
| Registrikood/isikukood | 11136278 | |
| Asukoht/elukoht | F.R. Kreutzwaldi 52, Tartu 51006 | |
| Kodakondsus, dokumendi nr | ||
| Telefon | +372 53 684 181 | |
| E-post | elu@rohemucampus.ee | |
| Õppeasutus | ||
| Arvelduskonto | ||
| Esindaja |
1.2. Pooled kohustuvad üksteist kirjalikult teavitama kui lepingus esitatud kontaktandmed (telefon, e-post, postiaadress) ja pangarekvisiidid muutuvad. Samuti kohustuvad pooled teavitama üksteist nimemuutusest ja muust olulisest infost, mille vastu võib lepingu teisel poolel olla õigustatud huvi.
II LEPINGU ESE
2.1. Lepinguga annab üürileandja tema valdusesse kuuluva vara, mis koosneb toast ning ühiskasutuses olevatest ruumidest ja neis paiknevast inventarist, üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks. Vara (edaspidi nimetatud ka kui eluruum või elamispind) kirjeldus ja üürile andmise aeg on toodud alljärgnevas tabelis:
| aadress ja toa nr | |
| elamispinna valduse üleandmise kuupäev | |
| lepingu kehtivuse aeg | |
| elamispinna suurus | |
| elamispinna sisustus | |
| elamispinna seisukord |
2.2. Lepingu eset kasutatakse eluruumina kõrghariduse omandamise ajal, mh on lepingu eesmärgiks Eesti Maaülikooli üliõpilastele õppetöö ajaks elamispinna võimaldamine.
2.3. Üürileandja valdab üürilepingu esemeks olevat vara omandiõiguse ja Eesti Maaülikooliga sõlmitud üürilepingu alusel.
2.4. Üürnik kinnitab, et tal on olnud õigus ja võimalus enne lepingu sõlmimist tutvuda üürilepingu esemeks oleva varaga.
2.5. Üürnik kinnitab, et lepingu sõlmimisele eelnevalt on ta tutvunud EMÜ ühiselamu sisekorra eeskirjaga, mis on käesoleva lepingu lisa 1. Üürnik on teadlik ja nõustub, et sisekorraeeskirja saab üürileandja muuta ühepoolselt. Sisekorraeeskirjaga seonduvad muudatused loetakse üürnikule kätte toimetatuks alates sisekorrareeglite avaldamisest kodulehel (www.rohemucampus.ee) või ühiselamu avalikul teadetahvlil.
2.6. Üürnik nõustub, et saab kasutada üürilepingu esemeks olevat vara vastavalt kehtivale sisekorraeeskirjale. Üürnik nõustub täitma sisekorraeeskirja ning kohustub jälgima muudatusi nii kodulehel (www.rohemucampus.ee) kui ühiselamu avalikul teadete tahvlil.
2.7. Üürilepingu esemeks olevat vara võivad kasutada ka teised üürileandjaga üürilepingu sõlminud isikud vastavalt kohtade arvule üüritud ruumis.
2.8. Üürilepingu esemeks olevat tuba ja muid ühiskasutuses olevaid ruume võib kasutada üksnes eluruumina ja mistahes kujul majandustegevus on lepingu esemel keelatud.
2.9. Üürilepingu esemeks olevat vara ei või anda allrendile ega mistahes muul viisil kasutusele kolmandatele isikutele.
III ÜÜR JA TASU TEENUSTE EEST
3.1. Üürnik tasub üürileandjale üüri xx eurot iga kuu 20. kuupäevaks.
3.2. Juhul, kui üürnik viivitab üüri ja kõrvalkulude tasumisega, on üürileandjal õigus nõuda viivist 0,15% võlgnetavalt summalt päevas.
3.3. Kui üürnik peab lisaks põhikohustusele (põhivõlgnevusele) tasuma ka viivist, loetakse, et tasumine toimub esmalt viiviste katteks ning kõige lõpus põhikohustuse katteks. Üürnikul ei ole õigust määrata oma kohustuste täitmiseks (tasumiseks) teistsugust järjekorda.
3.4. Lepingu sõlmimisel tasub üürnik üürileandjale tagatisraha xx eurot, mille üürileandja tagastab lepingu lõppemisel 30 päeva jooksul üürnikule, eeldusel et üürnik on lepingu lõppemisel täitnud kõik enda kohustused üürileandja ees. Pooled on kokku leppinud, et tagatisrahalt ei arvestata intressi. Kui lepingu lõppemisel on üürnikul üürileandja ees täitmata kohustusi (nt tasumata maksed, viivised, rikutud või kadunud mööbliesemete ja muu vara väärtus, koristuskulud vms), on üürileandjal õigus teostada tasaarvestus tagatisraha arvelt ja tagatisraha tagastab üürileandja ulatuses, milles tal puudub üürniku vastu nõue.
3.5. Tagatisraha tagastamisega kaasnevad kulud, sh nt välisülekande kulud, tasub üürnik. Üürileandjal on õigus kulu tasaarvestada tagatisrahaga.
3.6. Lepingu kehtivuse ajal ei tehta tagatisraha arvelt tasaarveldusi tasumisele kuuluvate summade mittemaksmise korral.
3.7. Kui käesoleva lepingu lõppemisel sõlmib üürnik üürileandjaga uue üürilepingu, jääb tagatisraha uue lepingu tagatiseks.
IV POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. Pooled kohustuvad täitma lepingust tulenevaid kohustusi ja õigusi hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt.
4.2. Üürileandja kohustub:
4.2.1 andma üürniku kasutusse üüriobjektiks oleva vara, sh ligipääsuks vajalikud võtmed ja info;
4.2.2. tagama üüripinna kasutamiseks vajalikud kommunaalteenused;
4.2.3. tutvustama üürnikule sisekorra eeskirju, looma üliõpilasele eluruumi nõuetele vastavad elu- ja olmetingimused;
4.2.4. esitama üürnikule arved üüri kohta hiljemalt iga kuu 13. kuupäevaks;
4.2.5. juhul, kui lepingu esemel ilmneb puudus, mille eest ei vastuta üürnik, kõrvaldama mõistliku aja jooksul oma kulul üüritud asjale tekkinud puudused.
4.3. Üürnik kohustub:
4.3.1. maksma üürileandjale üüri ja kõrvalkulude eest vastavalt esitatud arvele jooksva kuu eest hiljemalt 20. kuupäevaks. Arve mittesaamine ei vabasta üürnikku kohustuse täitmistest ning üürnik on kohustatud arve mittesaamisest üürileandjat viivitamatult teavitama;
4.3.2. järgima täpselt sisekorraeeskirju. Sisekorraeeskirjade järgimine on oluline, et tagada kõigi elanike võrdne kohtlemine, ühise elu korraldamine ning õppetööga tegelemise võimadamine. Sisekorraeeskirjade rikkumist käsitletakse kui olulist rikkumist;
4.3.3. tagama talle kasutamiseks antud vara säilimise, sihipärase kasutamise ja hooldamise ning lepingu lõppemisel tagastamise;
4.3.4. lepingu eset kasutama ja hooldama heaperemehelikult, hoidma üüritud vara sanitaarses seisundis ja likvideerima pisipuudused jooksvalt ning oma kulul. Eseme kahjustamiseks ei loeta asja loomulikku kulumist ja amortisatsiooni;
4.3.5. pisipuuduste kõrvaldamise ja remondi tegemise kooskõlastama üürileandjaga, sh kooskõlastama kõik ümberehitused ning mööbli ümberpaigutamised;
4.3.6. hoiduma kahjustamast üürileandja vara, sh ka ventilatsiooni-, vee-, elektri- ning küttesüsteemi;
4.3.7. teatama viivitamatult üürileandja esindajale kõikidest asjaoludest, mille vastu on üürileandjal huvi, sh nt vara kahjustamisest nii oma toas kui ühistes ruumides (sh ka vara kaotsimineku vms osas), ruumides toimunud avariidest, tulekahjudest, ummistustest, mittetöötavatest seadmetest jms, võttes koheselt abinõud avariide ja nende tagajärgede viivitamatuks likvideerimiseks;
4.3.8. järgima üürileandja esindaja korraldusi, käskkirju, ettekirjutisi, tuleohutuseeskirju ning muid seadusest tulenevaid või üürileandja kehtestatud eeskirju;
4.3.9. lubama üürileandja esindajaid kõikidesse ruumidesse, sh lubama üürilaeandjal siseneda ette teavitamata ning koos kolmandate isikutega (võimalike uute üürnikega) juhul kui üürnik on andnud teada lepingu lõpetamise soovist;
4.3.10. vastutama materiaalselt temale üle antud vara eest ning hüvitama tekitatud kahju;
4.3.11. kolima mitmekohalist tuba üksi kasutama jäädes vaba koha olemasolul teise mitmekohalisse samast soost üürnikuga tuppa, sellest keeldumise korral tasuma alates 2. kuust kahe koha täisüüri;
4.3.12. informeerima üürileandjat õpingute katkestamisest 30 päeva jooksul sellest teadasaamisest;
4.3.13. informeerima üürileandjat koheselt viisa või elamisloa kehtivusest lepingu sõlmimisel, elamisloa kehtivuse lõppemisest ja uue viisa või elamisloa väljastamisest;
4.3.14. tagastama üürileandjale lepingu lõppemise päeval vara vähemalt samas seisundis, millises ta selle sai, arvestades normaalset kulumist;
4.3.15. mitte andma üüritud vara (sh võtmeid, distantskaarti) üle teistele isikutele ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta;
4.3.16. maksma leppetrahvi ulatuses, mis on sätestatud käesolevas lepingus;
4.3.17. hoidma oma isiklikke asju (nt jalgrattad, lapsevankrid) vaid selleks ettenähtud kohas (väline rattahoidik, rattamaja, enda renditav eluruum), isiklike asjade hoidmine üldkasutatavates ruumides ja evakuatsiooniteedel on keelatud;
4.3.18. mitte andma üüritud vara (sh võtmeid, läbipääsukaarti) üle kolmandatele isikutele ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta, samuti mitte võimaldama üüritud varale ligipääsu muul moel;
4.3.19. mitte võtma elamispinnale koduloomi;
4.3.20. mitte majutama üüritud esemel teisi isikuid, sh on keelatud ilma üürileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta majutada oma abikaasat, registreeritud elukaaslast, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid.
4.4. Üürileandja on õigus:
4.4.1. nõuda üürnikult käesolevas lepingus fikseeritud kohustuste täitmist;
4.4.2 kasutada õiguskaitsevahendeid kui üürnik oma kohustusi rikub, sh nõuda leppetrahvi käesolevas lepingus kirjeldatud olukordade puhul ja viivist;
4.4.3. kontrollida vähemalt kaks korda aastas üürilepingu objektiks oleva vara sihipärast kasutamist, säilimist ja hooldamist, kontrollides üüripinna osaks olevate ühisruumide heakorda ja sanitaartehnilist seisukorda, ning vajadusel teha vastavasisulisi kohustuslikke ettekirjutisi;
4.4.4. kontrollida läbi oma esindaja (majutusjuht, community manager, administraator jt) hoones asuvate isikute seotust õpilaskodu elanikega. Selle puudumisel on üürileandja esindajal õigus nõuda kontrollitava isiku lahkumist hoonest või korraldada isiku sundeemaldamist hoonest vastavalt kehtivale seadusandlusele;
4.4.5. keelduda sõlmimast uut üürilepingut varasema üürnikuga, kellel on eelmise lepingu kehtivusaja jooksul tekkinud võlgnevused OÜ Torni Hostelile tasumata ja/või kelle üürileping lõpetati erakorraliselt üürilepingu tingimuste täitmata jätmise või kodukorra raske rikkumise tõttu;
4.4.6. sõlmida lepinguid üürilepingu eseme kasutamise osas ka teiste isikutega vastavalt kohtade arvule ruumis;
4.4.7. nõuda üüritud vara endise olukorra taastamist, sh juhul kui muudatused on tehtud üürileandja eelneval nõusolekul;
4.4.8. asendada lepingu ese muu samaväärse esemega kui üürileandja vajab lepingu eset ise või plaanib lepingu esemeks oleva hoone või hoone osa, kus asub üürilepingu esemeks olev vara, renoveerimist.
4.5. Üürnikul on õigus:
4.5.1. nõuda üürileandjalt käesolevas lepingus fikseeritud kohustuste täitmist;
4.5.2. kasutada õiguskaitsevahendeid kui üürileandja oma kohustusi ei täida, sh õigus nõuda üüri alandamist ja lepingu eseme asendamist, leping erakorraliselt üles öelda;
4.5.3. nõuda üüri alandamist kui lepingus ettenähtud vara kasutamise tingimused või vara seisund on oluliselt halvenenud temast mitteolenevatel põhjustel ja üürileandja ei ole pärast üürnikult sellekohase kirjaliku teate saamist mõistliku aja jooksul puudust kõrvaldanud;
4.5.4. nõuda vara samaväärsega asendamist kui vara muutub üürniku tegevusest mitteolenevatel põhjustel kasutamiskõlbmatuks;
4.5.5. teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürnikul ei ole õigust nõuda muudatuste ja parenduste eest hüvitist juhul, kui endist olukorda ei taastata, isegi siis kui need suurendavad lepingu eseme väärtust;
4.5.6. teha üürileandjale ettepanekuid elamispinna ja üldkasutatavate ruumide paremaks kasutamiseks;
4.5.7. leping erakorraliselt üles öelda, kui üüritud eluruumi ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik kasutada.
V VASTUTUS JA LEPPETRAHV
5.1. Pooled kannavad täielikku materiaalset vastutust lepingu tingimuste täitmata jätmisel, samuti kahju tekitamise eest vara üürimisel.
5.2. Üürileandja ei vastuta üürniku vara säilimise eest üürnikule üüritud ruumis.
5.3. Vara mittesäilimisel üürnike ühiskasutuses olevates ruumides kannab üürnik solidaarset vastutust teiste üürnikega.
5.4. Üürileandjal on sõltumata tegelikust kahjust õigus nõuda leppetrahvi järgmiste rikkumiste eest väljatoodud ulatuses:
5.4.1. distantskaardi kaotamisel või kahjustamisel 15 €;
5.4.2. turvavõtme kaotamisel või kahjustamisel 35 €;
5.4.3. üürniku tegevuse tagajärjel või tegevusetuse tõttu tingitud turvaekipaaži või päästeameti väljakutse korral 50 €;
5.4.4. suitsuanduri kinnikatmise, kahjustamise, eemaldamise vm suitsuanduri töökorras mitteolemise põhjustamise eest 150 €;
5.4.5. siseruumides suitsetamise / veipimise eest 200 €;
5.4.6. ATS süsteemi taastamine päästemeeskonna poolt 50 €;
5.4.7. Lepingu lõppemisel üürilepingu eseme tähtaegse mittevabastamise korral 150 €.
5.4.8. Toa puhastamine ja Ühisruumide puhastamine, kui üürnik on lepingu lõppemisel puhastamata jätnud või on puhastanud ebapiisavalt 125€;
VI LEPINGU MUUTMINE JA LÕPPEMINE
6.1. Lepingu tingimusi saab muuta lepingus ja selle lisades sätestatud korras või poolte kirjalikul kokkuleppel.
6.2. Leping lõpeb tähtaja möödumisega kui lepingut pole varasemalt erakorraliselt üles öeldud või kui pooled ei ole sõlminud lepingu muudatust tähtaja pikendamise kohta järgnevaks üüriperioodiks.
6.3. Lepingu tähtaja pikendamiseks peab üürnik esitama üürileandjale taotluse üürilepingu tähtaja pikendamiseks hiljemalt 30 päeva enne lepingu lõppemist. Lepingu tähtaja pikendamise vormistavad pooled kirjaliku kokkuleppega, sh on pooltel õigus sellisel juhul muuta ka muid lepingu tingimusi, k. a. üüri.
6.4. Juhul, kui pooled soovivad pikendada üürilepingut, fikseerivad pooled üürilepingu eseme seisukorra (sh kulumise).
6.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik viivitamatult vabastama lepingu eseme valduse ja andma valduse üürileandjale üle. Pooled peavad üürilepingu eseme tähtaegset mittevabastamist oluliseks rikkumiseks. Valduse tagastamisel kohustub üürnik teostama lepingu esemel elementaarsed heakorratööd (koristama).
6.6. Kui üürnik ei vabasta lepingu lõppemisel lepingu eseme valdust, on üürileandjal õigus:
6.6.1. siseneda üürniku kasutuses olevasse ruumi;
6.7. vabastada ruum üürniku isiklikest asjadest ja teostada oma pandiõigust;
6.7.1. üürileandjal on õigus võtta üürniku isiklikud asjad kuni omanikule üleandmiseni oma valdusesse, garanteerides nende säilimise kolme kuu jooksul alates lepingu lõppemise päevast. Vara hoiule võtmisel ja üleandmisel koostatakse vastavad aktid;
6.7.2. nõuda maksete tasumist, mis vastavad igakuisele üürile, ja muid lepingu järgi tasumisele kuuluvaid makseid ja leppetrahvi.
6.8. Juhul, kui lepingu esemel esineb puudusi, mis ületavad asja tavapärasest mõistlikust kasutusviisist tingitud kulumise, kohustub üürnik likvideerima vastavad puudused enne valduse üleandmist (st hiljemalt lepingu lõppemise päevaks) või hüvitama hiljemalt lepingu lõppemise päeval rahaliselt vastavate puuduste kõrvaldamiseks kuluva hüvitise üürileandjale.
6.9. Üürileandjal on õigus lõpetada käesolev leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis erakorralise ülesütlemisega ja ette teatamata, kui
6.9.1. üürnik rikub üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustusi selliselt, et on viivituses vähemalt kahe kuu üüri ja/või kõrvalkulude tasumisega ega likvideeri võlgnevust ka täiendava 2 nädala jooksul alates üürileandja poolsest teavitusest;
6.9.2. üürnik kasutab vara selle otstarbele mittevastavalt või on andnud vara teiste isikute kasutusse ilma üürileandja nõusolekuta;
6.9.3. üürnik on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu kahjustanud vara oluliselt. Oluliseks kahjustamiseks loetakse nt. Värvikahjustusi, veekahjustusi, lõhutud mööblit jne.
6.9.4. üürnik eksmatrikuleeritakse või tema elamisloa kehtivus on lõppenud või tema suhtes on esitatud pankrotiavaldus;
6.9.5. üürnik rikub olulisel määral oma tegevuse ja/või tegevusetusega teiste ühiselamu elanike õigusi (nt tekitab korduvalt lärmi öisel ajal, lõhub/rikub kaasomandi osa jmt) ja selline olukord on ületanud mõistlikku taluvuspiiri kaaselanike jaoks. Eelkõige loetakse sellisteks rikkumistest sisekorraeeskirja rikkumised;
6.9.6. üürnik ei täida lepingus fikseeritud eeskirjade, käskkirjade jm üürniku poolt järgimist nõudvate juhiste sätteid;
6.9.7. esineb muu oluline põhjus, mis annab üürileandjale alust eeldada, et üürnik ei suuda täita lepinguga võetud kohustusi.
6.10. Üürnikul on õigus lõpetada käesolev leping erakorralise ülesütlemisega, kui lepingu esemel tekib puudus, mis ei võimalda asja eesmärgipärast kasutamist ja üürileandja ei kõrvalda puudust ka täiendava 2 nädala jooksul alates üürniku poolsest teavitusest.
VII MUUD SÄTTED
7.1 Kõik vaidlused, mis tekivad lepingu täitmise, ülesütlemise, muutmise ja vastutuse kohaldamisega, lahendatakse poolte kokkuleppel. Kokkuleppele mittejõudmisel kuuluvad vaidlused lahendamisele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas.
7.2 Üürileandjal on õigus nõuded loovutada.
7.3 Lepingust tulenevate võlakohustuste täitmata jätmisel on üürnik kohustatud hüvitama kõik kohtuvälise võlanõude menetlusega seonduvad kulud vastavalt üürileandja kodulehel sätestatud hinnakirjale (sh kulud õigusabi- või inkassoteenusele).
7.4. Lepingu allkirjastamisega kinnitab üürnik, et kõik tema poolt lepingu sõlmimisel esitatud andmed on tõesed.
7.5. Üürnik kinnitab, et on tutvunud andmekaitsetingimustega ning need on talle arusaadavad ning üürnik nõustub nendega.
7.6. Kui lepingus pole sätestatud teisiti, siis lepingus välja toodud teated loetakse üürnikule kätte toimetatuks 3 päeva jooksul nende lepingujärgsele e-posti või posti aadressile saatmisest üürileandja poolt.
| Üürileandja | Üürnik |
|---|---|
| Torni Hostel OÜ |
Tähtajatu üürilepingu tingimused
I POOLED
1.1. Käesoleva üürilepingu on alljärgnevatel tingimustel sõlminud (koos nimetatud kui pooled:
| Üürileandja | Üürnik | |
|---|---|---|
| Nimi | OÜ Torni Hostel | |
| Registrikood/isikukood | 11136278 | |
| Asukoht/elukoht | F.R. Kreutzwaldi 52, Tartu 51006 | |
| Kodakondsus, dokumendi nr | ||
| Telefon | +372 53 684 181 | |
| E-post | elu@rohemucampus.ee | |
| Õppeasutus | ||
| Arvelduskonto | ||
| Esindaja |
1.2. Pooled kohustuvad üksteist kirjalikult teavitama kui lepingus esitatud kontaktandmed (telefon, e-post, postiaadress) ja pangarekvisiidid muutuvad. Samuti kohustuvad pooled teavitama üksteist nimemuutusest ja muust olulisest infost, mille vastu võib lepingu teisel poolel olla õigustatud huvi.
II LEPINGU ESE
2.1. Lepinguga annab üürileandja tema valdusesse kuuluva vara, mis koosneb toast ning ühiskasutuses olevatest ruumidest ja neis paiknevast inventarist, üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks. Vara (edaspidi nimetatud ka kui eluruum või elamispind) kirjeldus ja üürile andmise aeg on toodud alljärgnevas tabelis:
| aadress ja toa nr | |
| elamispinna valduse üleandmise kuupäev | |
| elamispinna suurus | |
| elamispinna sisustus | |
| elamispinna seisukord |
2.2. Lepingu eset kasutatakse eluruumina
2.3. Üürileandja valdab üürilepingu esemeks olevat vara omandiõiguse ja Eesti Maaülikooliga sõlmitud üürilepingu alusel.
2.4. Üürnik kinnitab, et tal on olnud õigus ja võimalus enne lepingu sõlmimist tutvuda üürilepingu esemeks oleva varaga.
2.5. Üürnik kinnitab, et lepingu sõlmimisele eelnevalt on ta tutvunud Rohemu Campuse sisekorra eeskirjaga, mis on käesoleva lepingu lisa 1. Üürnik on teadlik ja nõustub, et sisekorraeeskirja saab üürileandja muuta ühepoolselt. Sisekorraeeskirjaga seonduvad muudatused loetakse üürnikule kätte toimetatuks alates sisekorrareeglite avaldamisest kodulehel (www.rohemucampus.ee) või ühiselamu avalikul teadetahvlil.
2.6. Üürnik nõustub, et saab kasutada üürilepingu esemeks olevat vara vastavalt kehtivale sisekorraeeskirjale. Üürnik nõustub täitma sisekorraeeskirja ning kohustub jälgima muudatusi nii kodulehel (www.rohemucampus.ee) kui ühiselamu avalikul teadete tahvlil.
2.7. Üürilepingu esemeks olevat vara võivad kasutada ka teised üürileandjaga üürilepingu sõlminud isikud vastavalt kohtade arvule üüritud ruumis.
2.8. Üürilepingu esemeks olevat tuba ja muid ühiskasutuses olevaid ruume võib kasutada üksnes eluruumina ja mistahes kujul majandustegevus on lepingu esemel keelatud.
2.9. Üürilepingu esemeks olevat vara ei või anda allrendile ega mistahes muul viisil kasutusele kolmandatele isikutele.
III ÜÜR JA TASU TEENUSTE EEST
3.1. Üürnik tasub üürileandjale üüri xx eurot iga kuu 20. kuupäevaks.
3.2. Üürileandjal on möbleeritud toa üürimisel õigus lepingu sõlmimisest iga kuu möödumisel ühepoolselt üüri tõsta.
3.3. Pooled loevad ühepoolseks üüri tõstmise teateks vastava info, sh hinnakirja, avaldamist kodulehel (www.rohemucampus.ee) ja ühiselamu teadete tahvlil.
3.4. Üüri tõstmise teade loetakse üürnikule kätte toimetatuks kui sellekohane info on avaldatud kodulehel (www.rohemucampus.ee) või ühiselamu teadete tahvlil.
3.5. Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid, nt tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega (nn kommunaalkulud) ja hoone korrashoiu- ning parenduskulud. Kõnealuste kulude igakuine suurus nähtub üürileandja poolt väljastatud arvelt ja hõlmab tasu prügiveo, vee- ja kanalisatsiooni, üldelektri, halduskulu, hoolduskulu, remondifondi katuse ehituse sihtotstarbelist makset. Lisandub tasu üürilepingu esemeks oleva vara elektrikulu eest. Üürileandja edastab igakuiselt üürnikule vastavad kulud koos üüriga iga kuu 20. kuupäevaks.
3.6. Juhul, kui üürnik viivitab üüri ja kõrvalkulude tasumisega, on üürileandjal õigus nõuda viivist 0,15% võlgnetavalt summalt päevas.
3.7. Kui üürnik peab lisaks põhikohustusele (põhivõlgnevusele) tasuma ka viivist, loetakse, et tasumine toimub esmalt viiviste katteks ning kõige lõpus põhikohustuse katteks. Üürnikul ei ole õigust määrata oma kohustuste täitmiseks (tasumiseks) teistsugust järjekorda.
IV POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. Pooled kohustuvad täitma lepingust tulenevaid kohustusi ja õigusi hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt.
4.2. Üürileandja kohustub:
4.2.1 andma üürniku kasutusse üüriobjektiks oleva vara, sh ligipääsuks vajalikud võtmed ja info;
4.2.2. tagama üüripinna kasutamiseks vajalikud kommunaalteenused;
4.2.3. tutvustama üürnikule sisekorra eeskirju, looma üliõpilasele eluruumi nõuetele vastavad elu- ja olmetingimused;
4.2.4. esitama üürnikule arved üüri kohta hiljemalt iga kuu 13. kuupäevaks;
4.2.5. juhul, kui lepingu esemel ilmneb puudus, mille eest ei vastuta üürnik, kõrvaldama mõistliku aja jooksul oma kulul üüritud asjale tekkinud puudused.
4.3. Üürnik kohustub:
4.3.1. maksma üürileandjale üüri ja kõrvalkulude eest vastavalt esitatud arvele jooksva kuu eest hiljemalt 20. kuupäevaks. Arve mittesaamine ei vabasta üürnikku kohustuse täitmistest ning üürnik on kohustatud arve mittesaamisest üürileandjat viivitamatult teavitama;
4.3.2. järgima täpselt sisekorraeeskirju. Sisekorraeeskirjade järgimine on oluline, et tagada kõigi elanike võrdne kohtlemine, ühise elu korraldamine ning õppetööga tegelemise võimadamine. Sisekorraeeskirjade rikkumist käsitletakse kui olulist rikkumist;
4.3.3. tagama talle kasutamiseks antud vara säilimise, sihipärase kasutamise ja hooldamise ning lepingu lõppemisel tagastamise;
4.3.4. lepingu eset kasutama ja hooldama heaperemehelikult, hoidma üüritud vara sanitaarses seisundis ja likvideerima pisipuudused jooksvalt ning oma kulul. Eseme kahjustamiseks ei loeta asja loomulikku kulumist ja amortisatsiooni;
4.3.5. pisipuuduste kõrvaldamise ja remondi tegemise kooskõlastama üürileandjaga, sh kooskõlastama kõik ümberehitused ning mööbli ümberpaigutamised;
4.3.6. hoiduma kahjustamast üürileandja vara, sh ka ventilatsiooni-, kanalisatsiooni-, vee-, elektri- ning küttesüsteemi;
4.3.7. teatama viivitamatult üürileandja esindajale kõikidest asjaoludest, mille vastu on üürileandjal huvi, sh nt vara kahjustamisest nii oma toas kui ühistes ruumides (sh ka vara kaotsimineku vms osas), ruumides toimunud avariidest, tulekahjudest, ummistustest, mittetöötavatest seadmetest jms, võttes koheselt abinõud avariide ja nende tagajärgede viivitamatuks likvideerimiseks;
4.3.8. järgima üürileandja esindaja korraldusi, käskkirju, ettekirjutisi, tuleohutuseeskirju ning muid seadusest tulenevaid või üürileandja kehtestatud eeskirju;
4.3.9. lubama üürileandja esindajaid kõikidesse ruumidesse, sh lubama üürilaeandjal siseneda ette teavitamata ning koos kolmandate isikutega (võimalike uute üürnikega) juhul kui üürnik on andnud teada lepingu lõpetamise soovist;
4.3.10. vastutama materiaalselt temale üle antud vara eest ning hüvitama tekitatud kahju;
4.3.11. informeerima üürileandjat õpingute katkestamisest 30 päeva jooksul sellest teadasaamisest;
4.3.12. informeerima üürileandjat koheselt viisa või elamisloa kehtivusest lepingu sõlmimisel, elamisloa kehtivuse lõppemisest ja uue viisa või elamisloa väljastamisest;
4.3.13. teavitama üürilepingu lõpetamise soovist 90 päeva ette;
4.3.14. tagastama üürileandjale lepingu lõppemise päeval vara vähemalt samas seisundis, millises ta selle sai, arvestades normaalset kulumist;
4.3.15. mitte andma üüritud vara (sh võtmeid, distantskaarti) üle teistele isikutele ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta;
4.3.16. maksma leppetrahvi ulatuses, mis on sätestatud käesolevas lepingus;
4.3.17. hoidma oma isiklikke asju (nt jalgrattad, lapsevankrid) vaid selleks ettenähtud kohas (väline rattahoidik, rattamaja, enda renditav eluruum), isiklike asjade hoidmine üldkasutatavates ruumides ja evakuatsiooniteedel on keelatud;
4.3.18. mitte andma üüritud vara (sh võtmeid, läbipääsukaarti) üle kolmandatele isikutele ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta, samuti mitte võimaldama üüritud varale ligipääsu muul moel;
4.3.19. mitte võtma elamispinnale koduloomi;
4.3.20. mitte majutama üüritud esemel teisi isikuid, sh on keelatud ilma üürileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta majutada oma abikaasat, registreeritud elukaaslast, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid.
4.4. Üürileandja on õigus:
4.4.1. nõuda üürnikult käesolevas lepingus fikseeritud kohustuste täitmist;
4.4.2 kasutada õiguskaitsevahendeid kui üürnik oma kohustusi rikub, sh nõuda leppetrahvi käesolevas lepingus kirjeldatud olukordade puhul ja viivist;
4.4.3. kontrollida vähemalt kaks korda aastas üürilepingu objektiks oleva vara sihipärast kasutamist, säilimist ja hooldamist, kontrollides üüripinna osaks olevate ühisruumide heakorda ja sanitaartehnilist seisukorda, ning vajadusel teha vastavasisulisi kohustuslikke ettekirjutisi;
4.4.4. kontrollida läbi oma esindaja (majutusjuht, community manager, administraator jt) hoones asuvate isikute seotust õpilaskodu elanikega. Selle puudumisel on üürileandja esindajal õigus nõuda kontrollitava isiku lahkumist hoonest või korraldada isiku sundeemaldamist hoonest vastavalt kehtivale seadusandlusele;
4.4.5. keelduda sõlmimast uut üürilepingut varasema üürnikuga, kellel on eelmise lepingu kehtivusaja jooksul tekkinud võlgnevused OÜ Torni Hostelile tasumata ja/või kelle üürileping lõpetati erakorraliselt üürilepingu tingimuste täitmata jätmise või kodukorra raske rikkumise tõttu;
4.4.6. sõlmida lepinguid üürilepingu eseme kasutamise osas ka teiste isikutega vastavalt kohtade arvule ruumis;
4.4.7. nõuda üüritud vara endise olukorra taastamist, sh juhul kui muudatused on tehtud üürileandja eelneval nõusolekul;
4.4.8. asendada lepingu ese muu samaväärse esemega kui üürileandja vajab lepingu eset ise või plaanib lepingu esemeks oleva hoone või hoone osa, kus asub üürilepingu esemeks olev vara, renoveerimist.
4.5. Üürnikul on õigus:
4.5.1. nõuda üürileandjalt käesolevas lepingus fikseeritud kohustuste täitmist;
4.5.2. kasutada õiguskaitsevahendeid kui üürileandja oma kohustusi ei täida, sh õigus nõuda üüri alandamist ja lepingu eseme asendamist, leping erakorraliselt üles öelda;
4.5.3. nõuda üüri alandamist kui lepingus ettenähtud vara kasutamise tingimused või vara seisund on oluliselt halvenenud temast mitteolenevatel põhjustel ja üürileandja ei ole pärast üürnikult sellekohase kirjaliku teate saamist mõistliku aja jooksul puudust kõrvaldanud;
4.5.4. nõuda vara samaväärsega asendamist kui vara muutub üürniku tegevusest mitteolenevatel põhjustel kasutamiskõlbmatuks;
4.5.5. teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürnikul ei ole õigust nõuda muudatuste ja parenduste eest hüvitist juhul, kui endist olukorda ei taastata, isegi siis kui need suurendavad lepingu eseme väärtust;
4.5.6. teha üürileandjale ettepanekuid elamispinna ja üldkasutatavate ruumide paremaks kasutamiseks;
4.5.7. leping erakorraliselt üles öelda, kui üüritud eluruumi ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik kasutada.
V VASTUTUS JA LEPPETRAHV
5.1. Pooled kannavad täielikku materiaalset vastutust lepingu tingimuste täitmata jätmisel, samuti kahju tekitamise eest vara üürimisel.
5.2. Üürileandja ei vastuta üürniku vara säilimise eest üürnikule üüritud ruumis.
5.3. Vara mittesäilimisel üürnike ühiskasutuses olevates ruumides kannab üürnik solidaarset vastutust teiste üürnikega.
5.4. Üürileandjal on sõltumata tegelikust kahjust õigus nõuda leppetrahvi järgmiste rikkumiste eest väljatoodud ulatuses:
5.4.1. distantskaardi kaotamisel või kahjustamisel 15 €;
5.4.2. turvavõtme kaotamisel või kahjustamisel 35 €;
5.4.3. üürniku tegevuse tagajärjel või tegevusetuse tõttu tingitud turvaekipaaži või päästeameti väljakutse korral 50 €;
5.4.4. suitsuanduri kinnikatmise, kahjustamise, eemaldamise vm suitsuanduri töökorras mitteolemise põhjustamise eest 150 €;
5.4.5. siseruumides suitsetamise / veipimise eest 200 €;
5.4.6. ATS süsteemi taastamine päästemeeskonna poolt 50 €;
5.4.7. Lepingu lõppemisel üürilepingu eseme tähtaegse mittevabastamise korral 150 €.
5.4.8. Toa puhastamine ja Ühisruumide puhastamine, kui üürnik on lepingu lõppemisel puhastamata jätnud või on puhastanud ebapiisavalt 125€;
VI LEPINGU MUUTMINE JA LÕPPEMINE
6.1. Lepingu tingimusi saab muuta lepingus ja selle lisades sätestatud korras või poolte kirjalikul kokkuleppel.
6.2. Leping lõpeb kui üks pooltest selle üles ütleb või pooled lepivad lepingu lõpetamises kirjalikult kokku. Lepingu saab üles öelda korraliselt või erakorraliselt.
6.3. Lepingu ülesütlemise avaldus peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
6.4. Korralisest ülesütlemisest tuleb teist poolt ette teavitada vähemalt kolm kuud. 6.4.
6.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik viivitamatult vabastama lepingu eseme valduse ja andma valduse üürileandjale üle. Pooled peavad üürilepingu eseme tähtaegset mittevabastamist oluliseks rikkumiseks. Valduse tagastamisel kohustub üürnik teostama lepingu esemel elementaarsed heakorratööd (koristama).
6.6. Kui üürnik ei vabasta lepingu lõppemisel lepingu eseme valdust, on üürileandjal õigus:
6.6.1. siseneda üürniku kasutuses olevasse ruumi;
6.7. vabastada ruum üürniku isiklikest asjadest ja teostada oma pandiõigust;
6.7.1. üürileandjal on õigus võtta üürniku isiklikud asjad kuni omanikule üleandmiseni oma valdusesse, garanteerides nende säilimise kolme kuu jooksul alates lepingu lõppemise päevast. Vara hoiule võtmisel ja üleandmisel koostatakse vastavad aktid;
6.7.2. nõuda maksete tasumist, mis vastavad igakuisele üürile, ja muid lepingu järgi tasumisele kuuluvaid makseid ja leppetrahvi.
6.8. Juhul, kui lepingu esemel esineb puudusi, mis ületavad asja tavapärasest mõistlikust kasutusviisist tingitud kulumise, kohustub üürnik likvideerima vastavad puudused enne valduse üleandmist (st hiljemalt lepingu lõppemise päevaks) või hüvitama hiljemalt lepingu lõppemise päeval rahaliselt vastavate puuduste kõrvaldamiseks kuluva hüvitise üürileandjale.
6.9. Üürileandjal on õigus lõpetada käesolev leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis erakorralise ülesütlemisega ja ette teatamata, kui
6.9.1. üürnik rikub üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustusi selliselt, et on viivituses vähemalt kahe kuu üüri ja/või kõrvalkulude tasumisega ega likvideeri võlgnevust ka täiendava 2 nädala jooksul alates üürileandja poolsest teavitusest;
6.9.2. üürnik kasutab vara selle otstarbele mittevastavalt või on andnud vara teiste isikute kasutusse ilma üürileandja nõusolekuta;
6.9.3. üürnik on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu kahjustanud vara oluliselt. Oluliseks kahjustamiseks loetakse nt. Värvikahjustusi, veekahjustusi, lõhutud mööblit jne.
6.9.4. üürnik eksmatrikuleeritakse või tema elamisloa kehtivus on lõppenud või tema suhtes on esitatud pankrotiavaldus;
6.9.5. üürnik rikub olulisel määral oma tegevuse ja/või tegevusetusega teiste ühiselamu elanike õigusi (nt tekitab korduvalt lärmi öisel ajal, lõhub/rikub kaasomandi osa jmt) ja selline olukord on ületanud mõistlikku taluvuspiiri kaaselanike jaoks. Eelkõige loetakse sellisteks rikkumistest sisekorraeeskirja rikkumised;
6.9.6. üürnik ei täida lepingus fikseeritud eeskirjade, käskkirjade jm üürniku poolt järgimist nõudvate juhiste sätteid;
6.9.7. esineb muu oluline põhjus, mis annab üürileandjale alust eeldada, et üürnik ei suuda täita lepinguga võetud kohustusi.
6.10. Üürnikul on õigus lõpetada käesolev leping erakorralise ülesütlemisega, kui lepingu esemel tekib puudus, mis ei võimalda asja eesmärgipärast kasutamist ja üürileandja ei kõrvalda puudust ka täiendava 2 nädala jooksul alates üürniku poolsest teavitusest.
VII MUUD SÄTTED
7.1 Kõik vaidlused, mis tekivad lepingu täitmise, ülesütlemise, muutmise ja vastutuse kohaldamisega, lahendatakse poolte kokkuleppel. Kokkuleppele mittejõudmisel kuuluvad vaidlused lahendamisele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas.
7.2 Üürileandjal on õigus nõuded loovutada.
7.3 Lepingust tulenevate võlakohustuste täitmata jätmisel on üürnik kohustatud hüvitama kõik kohtuvälise võlanõude menetlusega seonduvad kulud vastavalt üürileandja kodulehel sätestatud hinnakirjale (sh kulud õigusabi- või inkassoteenusele).
7.4. Lepingu allkirjastamisega kinnitab üürnik, et kõik tema poolt lepingu sõlmimisel esitatud andmed on tõesed.
7.5. Üürnik kinnitab, et on tutvunud andmekaitsetingimustega ning need on talle arusaadavad ning üürnik nõustub nendega.
7.6. Kui lepingus pole sätestatud teisiti, siis lepingus välja toodud teated loetakse üürnikule kätte toimetatuks 3 päeva jooksul nende lepingujärgsele e-posti või posti aadressile saatmisest üürileandja poolt.
| Üürileandja | Üürnik |
|---|---|
| Torni Hostel OÜ |
Üüriarved ja deposiit
Üüri ettemaksuarve saadetakse välja iga kuu 13. kuupäeval üürniku Bidrento kontole ja meilile. Arve maksetähtaeg on sama kuu 20. kuupäev.
Kui üüriarve ei jõudnud 13. kuupäeva õhtuks sinu meilile, võta ühendust raamatupidajaga (raamatupidaja@rohemucampus.ee) ja anna sellest teada.
Arveid saab tasuda pangaülekandega või Bidrento mobiiliäpis pangalingiga.
Makse info on märgitud igale üüriarvele. Viitenumbri kasutamine viitenumbri väljal või selgituses on kohustuslik!
Makse saaja: OÜ Torni Hostel
Pank: Swedbank
Kontonumber: EE612200221086105368
BIC kood: HABAEE2X
NB! Mobiilimakset tehes võib viitenumbri rida olla mobiilirakenduses peidetud (Nt Swedbanki rakenduses vajuta makset sooritades “Näita rohkem”, et viitenumbri rida oleks näha.
Maksetähtaja ületanud arvetele lisandub viivis 0,15% võla summast päevas. Makse hilinemise korral anna maksepikenduse saamiseks sellest enne 20. kuupäeva community managerile või raamatupidajale meili teel teada.
Maksepikendust ja arve osamaksete kaupa tasumist saab taotleda ainult kirjalikult. Osamaksetega tasudes tuleb koos raamatupidajaga koostada ning allkirjastada maksegraafik, märkides ära osamaksete suurused ja tasumise kuupäevad.
Rohemul on õigus lõpetada leping erakorraliselt üürnikuga, kelle üürivõlg on deposiidist suurem või suurem kui kahe kuu üür. Võlgnevused edastatakse peale lepingu lõpetamist inkassole.
Deposiidi tagastame pangakontole lepingu lõppemisele järgneva kalendrikuu 23. kuupäeval (nt kui leping lõpeb detsembris, tagastatakse deposiit 23. jaanuaril).
Toa vahetamine
TOA VAHETAMINE ÜÜRNIKU SOOVIL:
Kui soovid Tornis või Bettonis tuba vahetada, esita Bidrento kaudu uus kohataotlus (sissekolimise kuupäevaks märgi kuupäev, mil tahaksid uude tuppa kolida) või saada community managerile meil.
Lepingu muutmine maksab 25€ ja see summa lisatakse järgmisele üüriarvele.
Tähtajatu lepingu puhul on esimene lepingu muutmise kord tasuta.
Uue lepingu sõlmimiseks peavad olema tasutud kõik varasemad üüriarved. Rohemul on õigus keelduda uue lepingu sõlmimisest (sh toa vahetusest), kui sa ei täitnud eelmise lepingu tingimusi või rikkusid kodukorda.
Rohemul on õigus toa vahetamise avaldus tagasi lükata, kui toa vahetus ei ole põhjendatud või oled ühe õppeaasta jooksul korduvalt tuba vahetanud.
Toa vahetamisel sõlmime uue alguskuupäevaga üürilepingu ja lõpetame eelmise üürilepingu päev varem. Näiteks kui soovid uude tuppa kolida 15. detsembril, siis lõpetame eelmise lepingu 14. detsembril. Saadame allkirjastamiseks uuendatud üürilepingu ja vajadusel lisaarve(d).
Peale lepingu allkirjastamist küsi Torni valvelaua administraatori käest uus võti ja uksekiip. Anname ümber kolimiseks 1-2 päeva aega, olenevalt vajadusest. Peale asjade kolimist korista eelmine korter juhendi järgi ja näita majutusjuhile järgmisel tööpäeval ette. Lepi majutusjuhiga koristuse kontrolli aeg eelnevalt kokku. Koristuse kontrolli edukal läbimisel tagasta vana toa võti ja uksekiip majutusjuhile või Torni administraatorile.
Kui ruumid jäävad koristamata ja üle andmata, siis lisatakse järgmisele üüriarvele koristuse trahv 125€.
Kui uue lepingu deposiit on eelmisega võrdne, siis see kandub automaatselt uuele lepingule üle ja sina midagi eraldi tegema ei pea. Kui uue lepingu deposiit on eelmise lepingu omast suurem, saadame deposiidi lisaarve, mis tuleb tasuda arvel märgitud kuupäevaks. Kui uue üürilepingu deposiit on eelmise lepingu omast väiksem, jääb liigne deposiit järgmise üüriarve ettemaksuks.
Kui uue toa üürihind on võrdne varasemaga, siis üüriarveid kolimisel ei muudeta. Kui uue toa üüriarve on suurem, siis teeb raamatupidaja üüri juurdearvestuse ja saadab meilile lisaarve. Kui uue toa üür on väiksem, siis tehakse üüriarve parandus ja jäetakse enammakstud üür järgmise üüriarve ettemaksuks.
Palun anna enda ümber kolimise ja lepingu muutmise soovist meile teada enne 13. kuupäeva, et saaksime lepingu muudatused teha enne järgmiste üüriarvete välja saatmist. Nii ei ole hiljem vaja arveparandusi teha.
TOA VAHETAMINE ROHEMU SOOVIL:
Juhul kui ühest toast teise kolimine toimub Rohemu töötaja korraldusel, ei pea sa lepingu muutmise tasu maksma.
Ümber kolimine Rohemu korraldusel võib olla vajalik järgnevatel põhjustel:
- ühiselamutuba muutub elamiskõlbmatuks (vajab avariiremonti) ja sulle leitakse remondi ajaks või lepingu lõppemiseni asendustuba
- oled jäänud kahekohalist tuba üksi kasutama ning ei soovi hakata alates teisest üksi elamise kuust mõlemat voodikohta üürima (sellisel juhul tõstetakse sind ühte tuppa teise samast soost üürnikuga, kes jäi ka peale toanaabri väljakolimist üksinda kahekohalisse tuppa) – ümber kolib kõige kauem oma toas üksi elanud üürnik
Sisekorraeeskiri
I PÕHIALUSED
1. Käesolev sisekorraeeskiri (edaspidi eeskiri) on kohustuslikuks järgimiseks kõikidele EMÜ ühiselamuga üürisuhetes olevatele isikutele.
2. Eeskiri määrab ja reguleerib üürnike suhteid ühiselamuga ning määrab üürnike käitumisreeglid.
3. Sisekorraeeskiri kehtib kuni eeskirja avaldamiseni. ÜE on õigus teha eeskirja täiendusi ja parandusi, avaldades need koheselt peale kinnitamist.
II ÜLDINE KORD ÜHISELAMUTES
2.1 Ühiselamus on keelatud:
2.1.1 alkoholi, narkootiliste ja toksiliste ainete pruukimine ja alkoholijoobes, narkootiliste või toksiliste ainete mõju all ringiliikumine ÜE-s ja ÜE territooriumil.
2.1.2 omavoliline mööbli, elektriseadmete ja – juhtmete paigaldamine
2.1.3 esemete ja vedelike aknast väljaloopimine
2.1.4 ÜE inventari, valgustite, fassaadielementide, akende, uste, tuletõrjevahendite, tehnosüsteemide jms. lõhkumine, rikkumine või muul viisil kahjustamine
2.1.5 ÜE tubades ning selleks kohandamata siseruumides on suitsetamine sh. e-sigareti, vesipiibu kasutamine keelatud. Väljaspool tubasid on suitsetamine lubatud ainult selleks ettenähtud suitsetamiskohtades
2.1.6 loomade pidamine
2.1.7 mootorsõidukitega sõitmine ja parkimine ühiselamuga piirnevatel kõnniteedel ja haljasaladel on keelatud. Sõidukid tuleb parkida selleks ettenähtud kohtadesse. Ühiselamud ei vastuta transpordivahenditele tekitatud kahjude eest.
2.1.8 ükskõik millisel viisil avaliku korra rikkumine
2.2 Öörahu ÜE on kella 23.00-st kuni 6.00-ni. Öörahu ajal on ÜE ja selle ümbruses keelatud lärm, muusikariistade valjuhäälne mängimine, kaasüürnike unerahu häirimine jms. Üürnik peab järgima üldtunnustatud eetika-ja käitumisreegleid.
2.3 Üürnik on kohustatud:
2.3.1 hoidma puhtust ja korda ÜE toas, ühisruumides ühiselamu territooriumil
2.3.2 mitte jätma järelvalveta sisselülitatud elektriseadmed
2.3.3 kasutama säästlikult vett ja elektrienergiat
2.3.4 pidama kinni tuleohutuse ja keskkonnakaitse nõuetest
2.3.5 täitma kõiki administraatori, administratiivesindajate (majutusjuhi, kinnistu halduri jt.) seaduslikke korraldusi
2.3.6 hoidma ÜE inventari hävimast nii nende endi, kui ka kellegi teise käe läbi, nii tahtlikult kui ettevaatamatuse tõttu. Tekitatud kahju hüvitab süüdlane kahju tekkimise päeva hindades, süüdlase mitteselgumisel hüvitavad kahju vastava toa-, boksi, korruse või maja üürnikud solidaarselt.
2.3.7 lukustavate uste avamisel on üürnikul kohustus need enda järel lukustada
2.4 Külalised:
2.4.1 ÜE külalised peavad valvelaua töötaja nõudmisel esitama isikuttõendava dokumendi (üliõpilaspilet, pass või autojuhiluba).
2.4.2 ÜE külalised, kellel on kaasas alkohoolsed joogid või on ise alkoholijoobes, ÜE-sse ei pääse.
2.4.3 üürnikul on õigus külalisi vastu võtta kella 8-st kuni 22-ni. Üürnik vastutab külaliste eest ning nende poolt tekitatud kahju ja segaduste eest.
2.5 Koristamine:
2.5.1 oma toa, sektsiooni, esiku koristab üürnik ise. Prügi viivad ÜE üürnikud ise välja selleks ettenähtud prügikonteineritesse.
2.5.2 samuti tuleb koristada ühiskasutavad ruumid (duširuum, WC jm). Duširuumis eemalda kord nädalas duši äravoolurest ning puhasta trapp.
2.5.3 elektripliidi kasutamisel, kus on õhupuhasti, lülita see sisse. Pärast köögi kasutamist on üürnik kohustatud koristama enda järel köögi ning puhastama pliidi, köögist lahkudes välja lülitama pliidi, keerates selleks lülitusnupud 0-näidule ja lülitama välja õhupuhasti.
2.5.4 vähemalt 2 korda aastas lülita külmutuskapp vooluvõrgust välja, sulata üles ja pese seest puhtaks.
2.5.5 üürnik kohustub pesema tema kasutuses oleva ühiselamutoa akna(d) seestpoolt ja ukse(d) mõlemalt poolt vähemalt kaks korda aastas.
III LAHKUMINE ÜHISELAMUST
3.1 Elamispinna üürileping lõpeb selle tähtaja möödumisel. Lepingu korralisel ülesütlemisel peab üürnik sellest ÜE majutusjuhile vähemalt 30 päeva ette teatama, täites Kampus süsteemis sellekohase avalduse. Enne üürilepingu lõpetamist peab üürnik likvideerima kõik võlad ja kohustused ÜE ees.
3.2 Lahkudes on üürnik kohustatud koristama tema kasutuses olnud elamispinna ning hoolitsema selle eest, et vara üleandmisel oleks toas kõik sinna kuuluvad mööbliesemed ning muu vara. Ruumide koristamata jätmisel on leppetrahv 150 €.
3.3 Üüritud vara üleandmisel tehakse koos üürileandja esindajaga vastav inventuur ning kinnitatakse poolte allkirjadega. Vara üleandmine ja lepingu lõpetamine peab toimuma tööpäeviti.
3.4 ÜE on õigus keelduda elamispinna üürilepingu sõlmimisest uueks majutusperioodiks üürnikuga, kes on korduvalt jätnud täitmata oma lepingujärgsed kohustused või on rikkunud lepingu tingimusi ja sisekorra eeskirjades ettenähtuid nõudeid.
Ruumide ja inventari kasutusjuhend
Omaalgatuslik aukude ja avade puurimine ühiselamu ruumides on rangelt keelatud. Seda tohib teha ainult üürileandja esindaja.
Plakatite ja kleebiste kinnitamisel seintele, inventarile, ustele tekkinud kahjud kuuluvad hüvitamisele üürnike poolt. Need tuleb üürnikul enne väljakolimist eemaldada.
Elektripliidi kasutamisel ja puhastamisel ole hoolikas. Pliit puhasta niiske lapiga, väldi vee sattumist lülitusnupu kaudu pliidi sisemusse. Mõrasest pliidist tuleb kohe teavitada ühiselamu töömeest.
Ühiselamutes on keelatud kasutada teisaldatavaid mini praeahjusid või elektripliit-ahjusid.
Köökides tohib kasutada täiendavaid seadmeid võimsusega kokku kuni 1500W. (korraga ei tohi kasutada näiteks mitut keedukannu).
Piirangud on seatud elektrilise ülekoormuse vältimiseks, mis võib põhjustada elektrikatkestusi.
Tubades on keelatud kasutada kohviaparaate või veekeetjaid (neid võib kasutada ainult köögis), kuna need võivad põhjustada eluruumides elektri ülekoormust ning tuleohtliku olukorra.
Köökides, kus on olemas õhupuhasti, tuleb see toidu valmistamisel käivitada. Õhupuhastaja filtrit puhasta (pese) vähemalt üks kord kuus vee ning pesuvahendiga.
Vähemalt 2 korda aastas lülita külmutuskapp vooluvõrgust välja, sulata üles ja pese seest puhtaks. Külmiku jääst puhastamiseks ei tohi kasutada teravaid esemeid.
Ühiselamu ruumidesse paigaldatud materjalidel ja esemetel ilmnenud defektidest teavita koheselt üürileandja esindajat. Keelatud on materjale ja esemeid iseseisvalt remontida.
Keelatud on mööblit ja esemeid iseseisvalt ümber tõsta ja remontida, samuti paigutada vara koridori.
Teleri, raadio, telefoni ja arvuti ühendamisel võrku jälgi seinasolevat pistikuühenduste tähistust.
Sanitaarruumis eemalda üks kord nädalas duši äravoolurest ning puhasta põrand ja trapp, kasutades selleks ettenähtud puhastusvahendeid. Valamus kasuta torustiku ummistamise vältimiseks selleks ettenähtud sõela äravooluava ees. Trapi ja valamu ummistustest teata viivitamatult üürileandja esindajale, et vältida veeavariisid. Trapi puhastamata jätmise ja sõela kasutamata jätmisel tuleb üürnikul hüvitada ummistustest tingitud veeavarii tagajärgede likvideerimise kahjud. Ummistuste likvideerimine ühiselamu tehniku osavõtul on 20€ kord.
Keelatud on sulgeda välisseinas asuvaid ventilatsiooniavasid.
Kui lahkud kütteperioodil toast kauemaks kui üheks ööpäevaks, vähenda kütte intensiivsust
Tuleohutus:
- Ära puutu toas või koridorides asuvaid suitsuandureid, ära vajuta põhjuseta koridorides asuvaid häirenuppe.
- Kui koridorides käivituvad häirekellad, suundu koheselt evakuatsiooniteed mööda väljapääsu poole.
- Kui märkad tulekahju, teata sellest viivitamatult päästeametile (112), seejärel informeeri ühiselamu töötajat.
- Tutvu ohuolukorra käitumisjuhistega, mis asuvad ühiselamu valvelauas ja koduleheküljel.
eduroam Wi-Fi, IT Tugi ja võrgu kasutamise eeskiri
Rohemu Campuses on kasutusel “eduroam” Wi-Fi võrk, mida kasutavad ka paljud teised Eesti kõrgkoolid. See võrk on avatud tudengitele ja ülikooli töötajatele.
Teiste Eesti kõrgkoolide tudengid saavad samuti eduroam võrku sisse logida enda kooli poolt väljastatud kasutajanime ja salasõnaga. Kui sa pole kindel, kas sinu kool on eduroamiga liitunud või ei tea oma kasutajanime ja parooli, võta ühendust enda kooli IT osakonnaga. Rohemu teiste koolide tudengitele eduroami kasutajanimesid ega paroole ei väljasta.
Mitte-tudengitest campuse elanikud, Rohe Hosteli kliendid ja nende kõrgkoolide tudengid/töötajad, kelle kool ei ole eduroamiga liitunud, saavad WiFi võrgu parooli küsida elu@rohemucampus.ee või Torni valvelaua administraatori käest.
EMÜ infosüsteemide ja eduroam internetivõrgu konto loomine
Eesti Maaülikooli kasutajakonto loomise eeldus on, et sinu isikuandmed ja staatus ülikoolis on sisestatud õppeinfosüsteemi (ÕIS) andmebaasi.
Kasutajakonto saad luua:
– ise ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga veebiaadressil konto.emu.ee
– dokumendi alusel üliõpilasesinduses
Konto loomisel saad omale kasutajanime (…@emu.ee) ja salasõna. Selle kasutajanime ja salasõnaga saad eduroami Wi-Fi võrku sisse logida.
Salasõna kadumise või ununemise korral on võimalik saada uus salasõna samamoodi nagu kontot luues. NB! Salasõna on keelatud edasi anda kolmandale isikule!
IT tugi ja võrgu kasutamise eeskiri
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Käesolev eeskiri on Eesti Maaülikooli ühiselamute üürilepingu lahutamatu osa, mis muutub pooltele siduvaks peale sellega nõustumist.
1.2 Arvutivõrgu administraator on EMÜ Ühiselamute kinnistu majandusjuhataja poolt valitud ja volitatud palgaline töötaja.
1.3 Arvutivõrgu administraatoril või EMÜ Ühiselamute kinnistu majandusjuhataja poolt volitatud esindajal on õigus teostada järelvalvet käesoleva eeskirja täitmise üle.
1.4 Nendes punktides, mida käesolev eeskiri ei kätke, juhindutakse EENeti võrgukasutusreeglitest, Eesti Vabariigi õigusaktidest ning headest arvutivõrgu kasutamise tavadest.
2. KASUTAJA ÕIGUSED
2.1 Esitada EMÜ Ühiselamute administraatorile kirjalikke ja põhjendatud pretensioone arvutivõrgu ja Arvutivõrgu administraatori osas.
2.2 Lubada kolmandatel isikutel kasutada oma toas, oma arvuti vahendusel arvutivõrku, jäädes samas vastutavaks kolmandate isikute poolt tekitatud kahju ja seaduste ning käesoleva eeskirja rikkumiste eest.
2.3 Teha Arvutivõrgu administraatorile ja EMÜ Ühiselamute administraatorile ettepanekuid arvutivõrgu töö ja teenuste paremaks korraldamiseks.
3. KASUTAJA KOHUSTUSED
3.1 Informeerida Arvutivõrgu administraatorit viivitamatul arvutivõrgu kahjustustest, olenemata nende tekke põhjustest ja iseloomust.
3.2 Järgida Arvutivõrgu administraatori poolt talle kehtestatud piiranguid ja antud juhiseid.
4. ARVUTIVÕRGU ADMINISTRAATORI ÕIGUSED
4.1 Piirata arvutivõrgu kasutamist oma kohustuste täitmiseks, kui selleks on reaalne vajadus. Kõigist nendest piirangutest teavitab Arvutivõrgu administraator ka kasutajat.
4.2 Saada kasutajalt tööülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni.
5. ARVUTIVÕRGU ADMINISTRAATORI KOHUSTUSED
5.1 Jälgida oma hoolduses olevate süsteemide töökorras olekut ja turvalisust.
5.2 Anda kasutajatele ja EMÜ ühiselamute administraatoritele operatiivselt teavet süsteemis esinevate hälvete kohta.
5.3 Hoida saladuses andmeid, mida ta omab seoses oma töökohustuste täitmisega ja mille kohta tal puudub nende omaniku luba andmeid edasi anda, v.a juhul kui seadus kohustab info teatavaks tegema.
5.4 Vastata kasutaja poolt esitatud Arvutivõrgu administraatori ametikohustustega seonduvatele küsimustele.
5.5 Lahendada või otsida lahendusi kasutaja poolt edastatud probleemidele.
6. PIIRANGUD KASUTAJALE
6.1 Kasutaja ei tohi rikkuda Arvutivõrgu administraatori poolt paigaldatud ühenduseks vajalikke seadmeid.
6.2 Kasutaja ei tohi omavoliliselt võrgukaabli taha ühendada peale oma arvuti ühtegi teist aparaati (ruuterid jne), ning muuta seadistustes IP-d käsitsi.
6.3 Keelatud on selline tegevus, mis põhjustab häireid arvutivõrgus.
6.4 Keelatud on arvutivõrkude ja operatsioonisüsteemide turvaaukude kasutamine täiendavate juurdepääsuõiguste ja privileegide saamiseks nii ühiselamu võrgus kui ka muudes arvutivõrkudes.
6.5 Keelatud on võrguühenduse kasutamine kommertseesmärkidel.
6.6 Keelatud on arvuti (või muu võrguseadme) võrgukaarti hoidmine pealtkuulamisreziimis (promiscues mode).
7. ARVUTIVÕRGU VÄÄRKASUTAMISE TAGAJÄRJED
7.1 Kahtluse tekkimisel võtab Arvutivõrgu administraator ühendust kasutajaga ning selgitab välja tegeliku situatsiooni.
7.2 Arvutivõrgu Administraator võib peatada kasutaja ühenduse kuni asjaolude selgitamiseni kasutaja poolt.
7.3 Tahtlikul või korduval reeglite rikkumisel võidakse kasutajale anda hoiatus, kehtestada täiendavaid arvutivõrgu kasutamisega seonduvaid piiranguid, kehtestada kasutajale tähtajaline või tähtajatu võrguteenuse kasutuskeeld. Juhul, kui väärkasutus on ulatuslik, põhjustades EMÜ arvutivõrgule otsest materiaalset kahju, võib EMÜ ühiselamute kinnistu majandusjuhataja esitada kohtule hagi kahju sissenõudmiseks süüdlaselt või politseile taotluse asja uurimiseks.
7.4 Hoiatusi annab, täiendavaid kasutuspiiranguid kehtestab ja kasutuskeelu määrab EMÜ kinnistu majandusjuhataja.
7.5 Reeglite rikkumises kahtlustataval on õigus esitada omapoolne selgitus.
7.6 Reeglite rikkumisi Arvutivõrgu administraatori poolt arutab EMÜ Ühiselamute kinnistu majandusjuhataja.
Koristamine
Bokside igapäevase korrashoiu eest vastutad sa ise koos oma korterikaaslastega. Kõige parem viis koristustööde ära jagamiseks on teha iganädalane koristusgraafik, et kellelgi koristuse päev meelest ei läheks. Koristamise reeglid kehtivad kõigile elanikele võrdselt.
Mõlemas ühiselamus on koristustarvete kapp, kust saad tasuta laenata vajalikke koristusvahendeid toa ja korteri ühisruumide puhastamiseks – tolmuimeja, mopp, põrandahari, pliidikaabits, erinevad puhastusvahendid. Tornis küsi koristusvahendeid administraatorilt. Bettonis saad need ise võtta fuajees valvelaua kõrval olevast kapist. Palun tagasta laenatud asjad peale koristamise lõpetamist. Valvelauast saad laenata ka tööriista dušitrapi avamiseks, et see juuksekarvadest puhastada. Kasulikke videoid ja näpunäiteid koristamise kohta leiad meie Instagramist @Rohemucampus ja Facebookist.
Koristamisega seotud probleemidest teavita community manageri või administraatorit. Üürnikule, kes puhtust ei hoia ega enda järel korista, saadame kõigepealt kirjaliku hoiatuse ja vestleme temaga. Ettekirjutuse eiramise korral on võimalik määrata koristuse trahv või korduva rikkumise korral lõpetada üürileping.
Välisjalatsitega magamistuppa tassitud mustus tänavalt või välja viimata biojäätmed kraanikausi all pole mitte ainult silmadele ja ninale ebameeldivad, vaid võivad majas levitada putukaid, kellest vabanemine on palju keerulisem ja kallim kui nende ennetamine. Mööbli ja tehnika regulaarne puhastamine tagab nende hea välimuse ja töökorra.
Põhjalik toa ja korteri ühisruumide koristus tuleb teha:
- enne uue toa- või korterikaaslase sissekolimist
- teise tuppa ümber kolides ja ühiselamust lepingu lõpus välja kolides
- majutusjuhi või community manageri tagasiside põhjal peale üldist koristuse kontrollli (2x aastas)
Kui kolid välja ilma korterit (vastavalt saadetud koristusnimekirjale) koristamata, lisatakse lõpparvele 125€ trahv.
MAGAMISTUBADE KORISTUS: pühi niiske lapiga puhtaks kirjutuslauad, laua kohal olevad riiulid, riidekapi riiulid ja põhi. Eemalda niiske lapiga sõrmejäljed ustelt ja lülititelt. Puhasta aknaklaas seestpoolt klaasipuhastusvahendiga ja pühi puhtaks aknalaud. Puhasta tolmuimejaga ja pese põrand (sh voodialune). Võta aeg-ajalt tolmu ka põrandaliistudelt.
DUŠIRUUMI JA WC KORISTUS: puhasta kraanid, kraanikauss ja duši prõrand pesuvahendiga (vajadusel katlakivi eemaldav vahend + harjaga hõõrumine), pese peegel klaasipesuvahendiga, eemalda peale duši all käimist trapist juuksekarvad (ummistuse ennetamiseks), pühi seinad pritsmetest puhtaks ja pese aeg-ajalt dušikardinat pesumasinas. Puhasta WC pott regulaarselt harja ja pesuvahendiga, pese WC põrand ja poti tagune.
KÖÖGI KORISTUS: puhasta kraanikauss pesuvahendiga, pühi puhtaks kapipealne, uksed ja köögilaud. Koristada tuleb ka köögikappide ja -sahtlite seest (eriti laiali läinud kuivained, mis meelitavad ligi putukaid). Puhasta külmkapp seest ja väljastpoolt ning põrand külmiku alt. Veendu, et külmiku tihendi vahele pole sattunud mustust ja toitu, mis tihendit rikuvad. Kraabi maha pliidile kuivanud mustus ja puhasta vähemalt 2x aastas rasvast õhupuhastaja filter (leotades seda nõudepesuvahendiga soojas vees). Samuti sulata vähemalt 2x aastas sügavkülm liigsest jääst.
ÄRA VISKA TOIDUJÄÄKE KRAANIKAUSSI! SEE UMMISTAB TORUD (selle vältimiseks osta äravoolusõel või kraabi enne nõude kraanikaussi panemist toidujäätmed biojäätmete kasti).
PRÜGIKASTI(DE) TÜHJENDAMINE: Ära lase prügil korteri kööki või esikusse kuhjuda, vaid vii kotid kohe välja, kui need täis saavad. Sorteerime ühiselamutes jäätmeid eraldi liikidena – olmeprügi, paber ja papp, biolagunevad jäätmed, klaas, plast- ja metallpakendid. Mõlema ühiselamu juures on konteinerid jäätmete liigiti sorteerimiseks. Palun jälgi jäätmekonteineritel olevaid pilte ja viska jäätmed õigesse konteinerisse.
Fuajees on olemas ka kastid vanade patareide ja akude kogumiseks, eraldi kast panditaara jaoks ja katkise pisielektroonika jaoks.
Rohemu Campus kontrollib 2x aastas üldkontrolli käigus mõlemas hoones korterite koristust ja üldist seisukorda. Üldkontrollist teavitame elanikke kirjalikult ette, saates meili ja lisades info teadetahvlile. Elanikel tuleb etteantud kuupäevadeks koristada ühiselt terve korter, aga kontrolli ajal korteris kohapeal viibimine vajalik pole. Kontrolle tehakse kokkulepitud päevadel töönädala sees 09.00-16.00. Üldkontrollid tagavad selle, et korterites tehakse vähemalt 2x aastas heakorra säilitamiseks vajalikud tööd nagu õhupuhastaja filtri pesu, trapi puhastus või sügavkülma sulatus.
Tähtajatu lepingu puhul kuulub üürihinna sisse 1x aastas toa ja üldruumide koristus Rohemu Campuse koristuspersonali poolt. See üldkoristus tehakse kevadel ja koristuse ajast teavitame elanikke ette. Seda kuupäeva ei ole võimalik igal elanikul eraldi valida, vaid koristus tehakse kogu korteris üheaegselt.
Jäätmete sorteerimine
Rohemu Campuses sorteerime jäätmed kuude erinevasse kategooriasse – segaolmejäätmed; biojäätmed; paber ja papp; klaaspakend; plast- ja metallpakend; patareid ja väikeakud.
Lisaks on fuajees olevasse ringluskasti võimalik tuua katkine väikeelektroonika (nt kõrvaklapid).
KUIDAS JÄÄTMEID SORTEERIDA?
Sorteeri jäätmed õigesse konteinerisse. Selleks jälgi konteineritel olevaid kleebiseid. Biojäätmete konteinerisse ei ole lubatud visata tavalisi kilekotte – kasuta ainult biolagunevaid kotte või viska biojäätmed ära lahtiselt. Plast- ja metallpakendid peavad olema puhtad ja tühjad. Paberi ja papi konteinerisse ei käi plastist korkide ja kilevoodriga mahla- või piimapakid.
Prügikottide jätmine konteinerite kõrvale, suitsurõdudele, ühiselamu fuajeesse või koridoridesse on keelatud!
KUS ASUVAD JÄÄTMEKONTEINERID EMÜ LINNAKUS?
Eesti Maaülikooli Tähtvere linnaku jäätmekaardid jäätmekonteinerite asukohtadega leiad SIIT.
Torni küljel (üliõpilasesinduse pool) asuvad jäätmekonteinerid: segaolmejäätmed; paber ja papp; biojäätmed; plastpakendid; klaas.
Bettoni ees (peaukse lähedal) asuvad jäätmekonteinerid: segaolmejäätmed; paber ja papp; biojäätmed; plastpakendid; klaas.
Patareid ja väikeakud (sh veipide akud) saad ära anda Bettoni või Torni ühiselamu I korruse fuajees olevasse kogumiskasti.
KUHU SAAB ANDA MUUD JÄÄTMED?
Jäätmejaama saad viia ohtlikke jäätmeid (nt liimi- ja värvijäägid, päevavalguslambid, elavhõbeda kraadiklaasid), suuremõõtmelisi jäätmeid (nt mööbel), kasutuskõlbmatu elektroonika (nt kõrvaklapid, televiisorid, raadiod, mikrolaineahjud, veekeetjad, võileivagrillid), autorehvid ja ravimid. Tartu linna jäätmejaamad asuvad aadressidel Jaama 72C ja Selli 19.
Aegunud ravimeid saad tasuta ära anda apteekidesse. Lähim apteek on Benu apteek Tuglase ärimajas (Rimi kõrval).
Elektroonika saad tagastada samaliigilist elektroonikat müüvasse kauplusesse.
Kasutuskõlbliku elektroonika, puhtad ja terved riided, jalanõud jm tarbeesemed saad ära anda erinevatesse taaskasutuskeskuste kogumiskohtadesse. Campusele lähim pestud ja tervete riiete kogumiskast on Rukkilille Selveri ees.
Pandipakend vii tagasi lähimasse tagastuspunkti. Nii saad pakendi eest pandi tagasi. Rohemule lähimad pandipakendi vastuvõtud on Tuglase Rimi taga ja Rukkilille Selveri kõrval. Üksikud pandiga pudelid saad jätta ka ühiselamu fuajees olevasse kogumiskasti.
Rohkem infot jäätmekäitlemise kohta leiate Rohelise ülikooli kodulehelt SIIT.
Tuleohutus
Üldine tuleohutus
Kõikides ühiselamu korterites on välisukse kõrvale seinale kleebitud evakuatsiooniskeem, mis näitab sinu jaoks lähimat evakuatsiooniteed. Tutvu sisse kolides juhisega ja jäta meelde lähim ohu korral majast väljumise teekond.
Ühiselamute igasse tuppa ja kööki on paigaldatud tundlikud suitsuandurid, mis tagavad elanike turvalisuse ja vastavad kehtivatele ohutusnõuetele. Suitsuandurid reageerivad kiiresti suitsule või põlemisnähtudele, andes varakult märku võimalikust tuleohust. Nende olemasolu on kohustuslik ning aitab ennetada ohtlikke olukordi, tagades, et kõik elanikud saaksid vajadusel õigeaegselt reageerida ja evakueeruda.
Tulekahju alarmi korral kontrollib alarmi põhjustanud korteri üle administraator või mõni teine campuse töötaja. Kui tuleohtu pole, vaigistab ta alarmi ja tühistab võimalusel Päästemeeskonna väljasõidu. Palume alati järgida ohutu söögitegemise juhiseid, et vältida valealarmi käivitamist ja Päästemeeskonna tühiväljasõitu.
Tulekahju korral juhendab personal elanikke ja alustab evakueerimist. Evakueerumist alustatakse tulekahjule lähimatest ruumidest ja lähimatelt korrustelt. Töötaja koputab korterite ustele ning teavitab valjuhäälselt, et majas on tulekahju. Alarmi käivitudes lõpetavad liftid töötamise. Need liiguvad automaatselt fuajeesse ja avavad uksed. LIftid ei hakka tööle kuni alarm on vaigistatud ja ventilatsioon taastatud.
Evakuatsiooni korral välju rahulikult oma korterist ja liigu vastavalt personali juhisele mööda evakuatsioonitreppi alla hoonest välja. Korterist lahkudes sulge korteri uks kuna see on tuletõkkeuks, aga ära ust lukusta. Sulge ka korteri aknad, et vältida hapniku juurdepääsu tulekahjule.
Kogunetakse kahe ühiselamu vahel olevasse parki, kus on evakuatsiooni kogunemiskoha märk.
Kogunemiskohta jõudes jälgi, kas kõik su kodus olnud korterikaaslased jõudsid koos sinuga välja. Kui keegi on teadmata kadunud, anna sellest campuse personalile teada. Evakuatsiooni ajal ei ole lubatud ühiselamusse siseneda. Campuse personal ja Päästemeeskond annab teada, kui majja sisenemine on ohutu.
Tuleohutuse ja ohu korral valmisoleku tagamiseks, osaleb campuse personal kord aastas tulekahju ja evakuatsiooniõppusel, mille käigus harjutatakse uho korral reageerimist ja elanike evakueerimist.
Ohutu söögitegemine
Sulge enne söögi valmistamist boksi magamistubade uksed. Magamistubade andurid on tundlikumad kui köögi omad. Nii väldid valealarmi käivitumist.
Ava söögitegemise ajaks vannitoa ja WC uksed kuna need on ainsad ruumid Sinu boksis, kus on ventilatsioon.
Boksi välisuks hoia söögi valmistamise ajal kinni, et vältida koridoris tuletõrjealarmi käivitumist.
Boksis olevaid andureid on keelatud kinni katta või maha võtta. See on tuleohtlik.
Töötavat pliiti on keelatud jätta järelvalveta!
Pane õhupuhasti tööle kohe toidu tegemise alguses. Torni ühiselamus on igas köögis õhupuhasti (see ei tee töötamise ajal häält), Bettoni köökides mitte.
Hoia pliidiplaat ja panni põhi puhtad – vana mustus ja rasv hakkavad kiiresti tossama.
Ära kraabitud pinnaga pannile kõrbeb toit kergesti põhja. Kasuta pannil toidu segamiseks ainult puidust või silikoonist abivahendeid, mitte metalli.
Ära kasuta praadimisel kõige kõrgemat kuumust – toit kõrbeb siis kiirelt.
Köögi seinale on kinnitatud tuletekk, mida saad kasutada väiksema tulekahju kustutamiseks (nt põlema süttinud rasv pannil). Teki kasutamisel järgi sellel olevaid piktogramme. Teki äärtest võetakse kätega kinni ning asetatakse tekk leegi peale, lõigates ära hapniku juurdepääsu leegile.
Tuletekki saab kasutada ainult ühe korra, nii et peale selle kasutamist tuleb tekk asendada. Palun anna teki kasutamisest või puuduvast tekist kindlasti administraatorile teada.
Ära kunagi kasuta põleva õli või rasva kustutamiseks vett. See muudab leegi suuremaks.
VALEALARM:
Kui arvad, et põhjustad (nt söögitegemise käigus) majas valealarmi, siis anna sellest kohe administraatorile teada. Helista +372 5368 4180 ning selgita, mis juhtus.
Administraator kontrollib olukorra ise üle ja kui tuleohtu pole, siis tühistab Päästeameti väljasõidu.
Päästeamet sõidab välja iga tulekahjualarmi peale, kui väljasõitu enne ei tühistata.
Valealarmi põhjustamise eest ohutusnõuete mittejärgimise tõttu on ette nähtud 50€ trahv.
Mõlema campuse elamu evakuatsioonijuhendiga on võimalik tutvuda siin:
- TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN ÜHISELAMUS “TORN”
- TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN ÜHISELAMUS “BETTON”
Tasulised lisateenused
| Teenus | Hind |
|---|---|
| Pesumasina kasutamine 10 kg (sisaldab pesuvahendeid) | 3,5€ |
| Pesukuivati kasutamine 10 kg | 1,5€ |
| Triikimiskeskuse kasutamine | Tasuta |
| Puhastusvahendite komplekti kasutamine | Tasuta |
| Tolmuimeja kasutamine | Tasuta |
| Voodipesu laenutus (padi, tekk, padjapüür, tekikott, lina, saunarätik) | 5€ / kuu |
| Voodipesu komplekt | 50€ |
| Auto parkimine (Tuglase 7 / F.R. Kreutzwaldi 52 ümber) | 20€ / kuu |
| Mootorratta parkimine vastavalt tähistatud kohal | Tasuta |
| Mootoratta auto kohale parkimine | 20€ / kuu |
| Jalgratta hoiustamine | Tasuta |
| Panipaiga rentimine (üliõpilasele) | 5€ / kuu |
| Panipaiga rentimine | 10€ / kuu |
| Torni sauna ja puhkeruumi kasutamine 2h | 35€ |
| Kaotatud toavõtme asendamine | 35€ |
| Kaotatud uksekaardi asendamine | 15€ |
| Lepingu muutmise tasu | 25€ |
| Ruumide koristamata jätmine (tuba/üldkasutatavad ruumid) | 125€ |
| Remonti vajava tehnika puhastamine(pliit, külmkapp) | 15€ |
| Ummistuse likvideerimine | 20€ |
| Elanikust tingitud veeavarii likvideerimine | 75€ |
| ATS süsteemi kontroll, kui üürnik on eemaldanud suitsuanduri, selle kinni katnud või on üürniku tegevuse tõttu (suitsetamine, toas toidu valmistamine) ATS süsteem käivitunud | 150€ |
| Kulude hüvitamine, kui üürniku süüline tegevus on põhjustanud turvaekipaaži väljakutse | 50€ |
| Üliõpilasküla poolse tööjõukulu ühe tunni hind üliõpilaselamutes tekkinud kahjujuhtumite likvideerimisel või erisoovide teostamisel (ei sisalda materjalikulu) | 25€ |
| Mööbli eemaldamine üürniku soovil (demonteerimine, kolimine, ladustamine) | 35€ |
| Kõrvalkulu mitte ettenähtud kohas suitsetamise eest | 55€ |